Eesmärk:
Arendada praktilisi oskusi arenguvestluste läbiviimiseks.
Õpiväljundid:
Õpetaja on teadlik arenguvestluse kasuteguritest lapsevanemale.
Õpetaja saab arenguvestluse läbi viimise põhimõtteid kasutada, oskab arenguvestlust ette valmistada ja koostöö võimaluste „erinevat tüüpi“ vanematega COVID-iga seotud situatsioonis läbi viia
Õpetaja oskab käivitada arenguvestluste protseduuri ja seda tulemuslikult lõpuni juhtida.
Õpetaja oskab kasutada arenguvestlustest saadud tulemusi lapse arengu suunamisel ja tulemuste analüüsimisel.
Sihtgrupp:
Koolieelse lasteasutuse õpetajad ja lasteaia juhtkond;
Koolituse maht:
6 akadeemilist tundi, millest 2 ak. tundi on auditoorset (digiõpe) tööd, 2 tundi praktikatööd ja 2 iseseisvat tööd
Õppekeskkond:
Õppijate arv ühes grupis on kuni 24 in.
Õppeprorsess võib toimuda nii kontaktõppena kui ka veebikoolitusena .
Õpe viiakse läbi digiõpena (Zoom) või asutuse ruumides/ renditud kaasaegsetes seminariruumides (tellija soovil).
Digiplatvorm ja kontaktõppe puhul Ruumipaigutus toetab õppijate aktiivset osalemist ja loob dialoogi õppijate ja koolitaja vahel.
Õppevahendid:
Digiõpe puhul on vaja arvuti olemasolu, kohapealse õppe puhul on tarvis õppetehnikat (arvuti, dataprojektor, kontoriseadmed, pabertahvel jm) ja teisi õppimist toetavaid õppematerjale.
Õppeprotsessi kirjeldus, sh õppe sisu, õppemeetodid ja -materjalid
Õppeprotsess:
loeng, praktilised tööd kuus juhendamisega, individuaalne konsultatsioon, nõustamine.
Õppe sisu:
Psühholoogilised JA PROFESSIOONALSED nõuanded õpetajatele vanematega koostöö loomiseks ja hoidmiseks.
Iseärasused töös lastevanematega eesti keele õpetamise toetamise arenguvestluse ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel.
Koostöö võimalused „erinevat tüüpi“ vanematega.
Iseärasused töös lastevanematega arenguvestluse ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tulemuste analüüsimisel.
Arenguvestlus ja probleemvestlus: sarnasused, erinevused
Arenguvestluse võimalused vanematega suhete tugevdamiseks ja parandamiseks
Tagasiside andmine lapsevanemale.
Koostöö võimalused „erinevat tüüpi“ vanematega COVID-iga seotud situatsioonis
Õppesituatsioonide arutlemine ja arenguvestluse läbiviimise harjutamine
Refleksioon. Reflektsiooni viisid
Koolituse hindamine, oma tulemuste esitamine
Metoodika:
Kuna tegemist on koolitusega, kus arendatakse praktilisi oskusi, siis peamise meetodina kasutatakse rollimängude meetodeid. Rollimängu kaudu saavad koolitusel osalejad kogeda end erinevates arenguvestluses osalejate rollides. Treeningsituatsioonidele eelnevad lühiloengud ning nendele järgneb analüüs ja kogetu kinnistamine. Meetod võimaldab arendada eneseanalüüsi (reflekteerimise) oskust ja näha ennast kõrvalt.
Koolitusel kombineeritakse paindlikult erinevaid meetodeid, et tagada pidev osalejate huvi ja erksus: loeng, arutelud, töö paarides ja gruppides, ülesannete lahendamine, osalejate esinemised, juhtumite analüüs. Igal osalejal on võimalus ja tingimused kaasa mõelda, oma arvamust välja öelda ja analüüsida oma teadmisi ja kogemusi arengu õpitulemuse saavutamiseks.
Koolitus on õppijates loovust ja iseseisvat professionaalse arengu stimuleeriv. Õppetöö on kvaliteetne, paindlik, mitmekesiste valikutega ning õpetajate hariduse standardi arengu vajadusi arvestav.
Koolitajad:
MA Galina Värinen, psühholoog, Tallinna Ülikooli õppejõud.
MSc Svetlana Šeršun – tehnikamagister pikaaegse hariduskogemusega, koolituse koordinaator ja mentor
Hindamine ehk õppe lõpetamise tingimused
Hindamis-kriteeriumid:
Aktiivne osalemine õppeprotsessis, vastavate testide ja eneseanalüüsi ning tagasiside töölehtede täitmine
Osaleja oskab püstitada isiklikke ja professionaalse õppe eesmärke lähtudes oma arengu prioriteetidest; valdab reflektsiooni viise. (Google vormis)
Hindamismeetod:
Arenguvestlus ja rollimängude analüüsimise oskuse väljendamine koolituse käigus kokkulepitud viisil
Õpingute lõpetamise eeldus:
Osalemine koolituse täies mahus, iseseisva töö esitamine
Väljastatavad dokumendid:
Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud.